Põldkatse taust

Miks on reavahe oluline?

Reavahe mõjutab seda, kuidas kultuurid kasutavad kasvuperioodi jooksul valgust, niiskust ja toitaineid. Samuti mõjutab see taimiku arengut ja kultuuri võimet umbrohtudega konkureerida.
 
Kuna herbitsiidiresistentsus muutub paljudes viljelussüsteemides järjest põletavamaks probleemiks, võib reavahe valikul olla oluline roll agrotehniliste umbrohutõrjemeetodite toetamisel. Kitsam reavahe võib kaasa aidata taimiku kiiremale sulgumisele, vähendades seeläbi umbrohtude tärkamise ja leviku võimalusi.

Mis oli katse eesmärk?

Erinevad kultuurid võivad reavahele reageerida erinevalt. Katse keskendus kolmele praktilisele küsimusele:
  • Kuidas mõjutab reavahe rapsi saaki?
  • Kuidas mõjutab reavahe nisu saaki?
  • Milline reavahe tagas kultuuride parima kasvu ja arengu 2025. aasta tingimustes?

Uuringu lühikokkuvõte

  • 30,5 cm reavahe andis suurima saagi mõlemal rapsi katsepõllul.
  • 25,4 cm reavahe andis suurima saagi nisukatses.
  • Kultuuride reageerimine reavahele oli rapsi ja nisu puhul erinev

Põldkatse metoodika

Katse ülesehitus

Reavahede katse viidi läbi ettevõtete Väderstad, Gatez Farms, Crop Intelligence ja TLC Agronomics koostöös Kanadas, Alberta provintsis, Crossfieldi lähedal. Katse külvati 12. mail 2025.
 
Katsesse pandi kaks rapsi katsepõldu, nimetatud kui F1 ja P3. Nisu arengut hinnati eraldi katsepõllul.
 
Katses hinnati kultuuride arengut erinevate reavahede puhul, kasutades Seed Hawk külvikuid ja Twin-Wing sahkseemendeid. Crop Intelligence paigaldas ilmajaamad ja mulla niiskusandurid, et jälgida niiskustaset kogu kasvuperioodi vältel ühel rapsi katsepõllul ning ühel nisupõllul.
 

Milliseid reavahesid katsetati?

Katse võrdlesime järgmisi variante:
  • 25,4 cm reavahe
  • 30,5 cm reavahe
Mõlemat reavahet hinnati nii rapsi kui ka nisu puhul. Nisu uuriti kahe erineva külvinormiga – 215 ja 291 seemet/m² – et hinnata reavahe ja taimede tiheduse kombineeritud mõju.

Millised olid põllutingimused?

Kasvuperiood algas kuivade tingimustega, mis kestsid kuni juuni keskpaigani. Juunis ja juulis sadanud olulised vihmad lõid kultuuride kasvuks soodsad tingimused ning toetasid taimiku tugevat arengut kuni saagikoristuseni.

Collage of photos from the Väderstad canola and wheat row spacing trial

Tulemused ja tähelepanekud

Mida katse näitas?

Rapsi ja nisu reavahede katse näitas, et kultuurid reageerivad reavahele erinevalt. Raps saavutas suurima saagikuse 30,5 cm reavahe puhul, samas kui nisu andis suurima saagi 25,4 cm reavahe juures. Tulemused viitavad ka sellele, et laiem reavahe soodustas rapsi taimiku arengut, kitsam reavahe aga parandas nisul taimiku sulgumist.

Katse läbiviijad järeldasid, et taimiku ülesehitus ja selle areng võisid kahe kultuuri puhul täheldatud erinevatele reaktsioonidele kaasa aidata.
 

Kuidas mõjutas reavahe rapsi saagikust?

Rapsikatsed näitasid mõlemal katsepõllul saagikuse eeliseid 30,5 cm reavahe puhul.

Põld

Reavahe

Saak

F1
30,5 cm
4,29 t/ha
F1
25,4 cm
4,21 t/ha
P3
30,5 cm
3,72 t/ha
P3
25,4 cm
3,62 t/ha

Raporti kohaselt võib laiem ridade vahekaugus tulla kasuks rapsitaimede kasvule, tagades lehestiku väljakujunemiseks rohkem valgust ja ruumi.

Kuidas mõjutas reavahe nisu saaki

Nisukatse näitas saagieelist 25,4 cm reavahe puhul.

Reavahe

Külvinorm

Saak

30,5 cm
215 seemet/m²
5,56 t/ha
30,5 cm
291 seemet/m²
5,39 t/ha
25,4 cm
215 seemet/m²
5,68 t/ha
25,4 cm
291 seemet/m²
5,56 t/ha

Raporti kohaselt tagas 25,4 cm reavahe suurema saagi tänu lehestiku paremale sulgumisele, mida võimaldab kitsam ridade vahekaugus.

Kuidas mõjutas reavahe taimede arengut?

Tulemused näiyasd, et reavahe mõjutas kahte põllukultuuri erinevalt.

Rapsile tuli katses kasuks laiem reavahe, samas kui nisu andis suurema saagi kitsama reavahega. Need leiud rõhutavad, kui oluline on kohandada reavahesid vastavalt kultuuri tüübile ja tootmiseesmärkidele.

Mida saavad põllumehed sellest katsest õppida?

Tulemused näitavad, et ei ole olemas ühte universaalset reavahede strateegiat, mis tagaks suurima produktiivsuse kõikide kultuuride puhul.

Selles katses saavutas raps parimad tulemused 30,5 cm reavahega, samas kui nisu kasvas kõige paremini 25,4 cm reavahe juures. See näitab, kuidas kultuuri liigiomadused ja taimiku areng võivad optimaalse reavahe valikut mõjutada.

Katse rõhutab samuti vajadust hinnata reavahet kui osa laiemast kultuuri rajamise strateegiast, mis hõlmab külvinormi, kultuuri tüüpi, niiskustingimusi ja umbrohutõrje eesmärke.

Olulisemad tulemused

  • 30,5 cm-ne reavahe andis suurima saagi mõlemal rapsi katsepõllul.
  • 25,4 cm-ne reavahe andis suurima saagi nisukatses.
  • Raps andis 30,5 cm reavahega saagilisa 0,08 t/ha põllul F1 ja 0,10 t/ha põllul P3.
  • Nisu saavutas oma suurima saagikuse – 5,68 t/ha – 25,4 cm reavahe ja külvinormi 215 seemet/m² juures.
  • Kultuuride reageerimine reavahele oli rapsi ja nisu puhul erinev.
  • Reavahe mõjutas taimiku arengut ja kultuuride saagikust.

Katsesse kaasatud tooted

Rohkem põld- ja tootmiskaitseid

Aerofoto põllul töötavast Väderstad Carrier XL-ist põldkatse käigus

Kuidas ketta tüüp ja ketaste seadistus mõjutavad põhu laotumist

Põhu laotamisel on oluline roll mullaharimise tõhususes. Ketta tüüp, ketaste konfiguratsioon ja töökiirus - kõik need võivad mõjutada, kuidas koristusjäägid harimise käigus ümber jaotuvad. Nende mõjude paremaks mõistmiseks viis Väderstad Saksamaal läbi põldkatse reaalsetes tootmistingimustes.