1980ndad - Skandinaavia edukaim kultivaator

Esimene NZ kultivaator nägi ilmavalgust 1982. aastal

Crister Stark`il oli selge nägemus sellest, milline üks õige kultivaator peaks välja nägema ning 1982. aastal tuligi välja NZ-kultivaator. Uuest tootest sai Skandinaavia kõigi aegade edukaim kultivaator. 

Ometi ei olnud skeptikutest puudus. Fikseeritud telgedega kultivaatori puhul "võib olla raskusi põllumajandustootjates huvi äratamisega", arvati. Spetsiaalse ehitusega piid annavad kultivaatori tööle parema efekti, uskus Crister aga jätkuvalt oma tootesse. Imestunud farmeritele ütles ta, et "nüüd saate töötada piidega, mis asetsevad alati õige nurga all".

NZ jõuab Uus-Meremaale

Ühel 1981. aasta pärastlõunal helistas Väderstad`i George Clough Uus-Meremaalt. Ta oli näinud Vädesrtad`i tooteid Saksamaal ning tahtis ettevõttega koostööd teha. Clough oli Uus-Meremaa adratootja ning soovis oma tootevalikut täiendada. Ta lendas Arlandasse, rentis auto ning sõitis Väderstad`i, kuhu jäi peatuma kogu nädalavahetuseks. Uus loodav kultivaator vastas suurepäraselt tema ootustele ning sõlmiti eelleping, mille kohaselt oli George Clough`l lubatud sama kultivaatorit Uus-Meremaal toota.

Järgmine väljakutse - Nõukogude Liit

NZ väljatulekuga saadeti mitmeid masinaid Nõukogude Liitu, kus neid katsetati Weibulli juhitavas rapsikasvatusprojektis.

Venelased ostsid litsentsi enda NZ-kultivaatori tootmiseks. Selle eest sai Väderstad korraliku tasu, müüs piirkonda enneolematul hulgal tooteosi ning kokku valmistati neist Venemaal vähemalt 10 000 kultivaatorit. Isegi täna kasutatakse osasid 1980-ndatel aastatel toodetud kultivaatoreid näiteks Balti riikides, Venemaal, Valgevenes ja Ukrainas.

First business trip to Moscow

Lars Åkerman ja Christina Moskva toidupoe ees.

"Me käisime 1982. aastal esmakordselt NSVL-s, väike kartus südames", meenutab Christina Stark. "Crister Stark oli meiega. Kontakt Nõukogude Liiduga loodi läbi Stockholmi põllumajandusatašee Vladimir Sheremetevi".

The Stark family

Perekond 1987. aastal, vasakult Christina, Crister, Rune, Siw, Andreas ja Bo.

Sündis Rollex`i kontseptsioon

Idee, millest sai alguse uue Rollex`i kontseptsioon, tekkis 1980. aasta Taani reisi ajal. Lihtne prototüüp tehti valmis mõni aasta hiljem. Katsed näitasid, et rõngasrulle oli võimalik toota kasumlikumalt kui seniseid vertikaalselt kokkuvolditavaid HV-seeria rulle.

Prototüüpi hoiti hoolikalt saladuses, et sellele oleks hiljem võimalik patenti taotleda ning seejärel tootmist alustada. Arvutused näitasid, et võrreldes varasemate HV-seeria rullidega oleks kulude kokkuhoid 20% või enam.

Uuel konstruktsioonil oli madal raskuskese. Kasvava konkurentsi tingimustes oli see oluline eelis, nn varukaart tagataskus. Üha enam masinatootjaid oli hakanud Väderstad`i HV-rulle järgi tegema või said selle seeria edust vähemasti innustust.

Kui üks suurtest ettevõtetest teatas, et käivitas rullide tootmise ja kujutas sellega Väderstad`ile tõsist ohtu, oli aeg tegutseda. Väderstad tuli turule oma esimese otsekülvikuga. 

Väderstad toob turule oma esimese otsekülviku

1980-ndate keskpaik möödus muutuste tuules, eriti Inglismaal. Sealsed põllumehed näitasid, kuidas peaks põllumajandustootmine välja nägema. Sel ajal müüsid paljud inglise talunikud oma senise masinapargi maha, ostsid toosi tikke (et põllul koristusjääke põletada) ning - otsekülviku. Saabus otsekülvikute aeg ja sellega koos ka kokkuhoid põllumajandustootmises.

First direct drill from Väderstad

Esimene otsekülvik

Väderstad staff in 1983

Kogu ettevõte 1983. aastal

Importijaks oli Bamlett

Sel ajal importis Väderstad`i rõngastega põllurulle edukalt Inglismaale Bamlett LTD. Bamlett oli ka üks Inglismaa otsekülvikute tootjatest. Katsetamiseks osteti neilt 1984. aasta sügisel kaks otsekülvikut, millest üks laenutati Torbjörn Rockler`ile Klosterstas, Vadstena lähistel. Ühel ilusal sügispäeval lõunasel ajal alustas ta rapsiseemne otsekülviga. Pärastlõunal külastas teda Crister Stark, kes tahtis taluniku senist tööd kontrollida.

"Peavad olema kettad"

Algas ärev periood. Pärast arutelusid kogenud põllumeestega sai selgeks, et Väderstadi külvikul peavad olema kettad. Tundus mõistlik vähendada löökide mõju kummiga, sest masin pidi ju kividega kuidagi hakkama saama. Kogu külviala pidi saama ühtlaselt tihendatud.

Masinal ei tohiks olla rattaid, mis ulatuks väljapoole töölaiust. Sündis kontseptsioon sektsioonist pärast sektsiooni ja ehitati esimene prototüüp. Osteti seemendisüsteem ning mindi esimele katsekülvile Skånes.

Siiski, reamarkeerid purunesid

Siiski, tankimise ajal seistes  murdusid masinal reamarkerid. See tähendas kiiret sõitu tagasi Väderstad`i tehasesse, remonti ning uut katset mõne tunni pärast.

Ei saa öelda, et katsed oleksid olnud edukad. Pärast paaripäevast rapsikülvi, kus külv oli enamasti viltune, suundusid vennad Starkid koos Wilhelm Andersson`iga lõunast tagasi koju Östergötlandis. Olles saanud kätte oma kogemuse, nägid nad ees rasket tööperioodi. Katsekülv polnud rahuldav mitte üheski punktis.

First drill made in the factory

See on Väderstad'i täiesti esimene külvik koos Crister Starki, Roger Karlssoni, Stig Caapi ja N Hemmingbergiga.

DS-külvik jõudis peagi seeriatootmisse. Masin vajas veel täiustamist, kuid võeti talunike poolt väga hästi vastu, sest andis teraviljakasvatuses uutmoodi paindlikkust. DS loodi peamiselt otsekülviks, kuid leidis peagi kasutamist ka teistel eesmärkidel.

Telli masinademo

CrossCutter

Masinademo teie põllul on parim viis veendumaks Väderstadi masinate korralikus töötulemuses!

Hetkel demos Carrier X 625 või Carrier 625 XL koos 61 cm CrossCutter ketaste ja uue Double SteelRunner terasulliga.