» Mullateadus » Põllumajanduspraktikad » Külvipinnas

Külvipinnas

Kuidas luua optimaalne külvipinnas, millised peaksid olema selle omadused ja millistele nõudmistele peaks see vastama? Kuna külvipinnas on mitmel moel aluseks kõrge saagi saamisele, tahame oma teadmisi teiega selles vallas jagada.

Allolevatest juhenditest leiate praktikast pärinevad faktid, kuidas luua parimad võimalikud tingimused seemnete idanemiseks ja tärkamiseks, seda olenemat kultuurist, mida kasvatate.

Külvipinna loomine

Hea külvipinna loomiseks on mitu viisi. Õige lähenemine tuleb valida vastavalt sellele, kuidas erinevate tehnikate abil koristusjääkidega hakkama saadakse.

Külvipind loob aluse saagi loomisele. Millist tehnikat täpsemalt kasutada, oleneb paljudest eri näitajatest, nt koristusjääkidest, olemasolevast masinapargist, mullastiku tüübist, ilmastikust, tööjõu nõudlusest jne.

Kündmine soojendab mulda ning segab koristusjäägid pinnasesse nii, et need ei ummista külvikut. Samas häirib kündmine ka mulla struktuuri ning suurendab orgaanilise materjali oksüdeerumist. Künnita säilib mulla struktuur ja orgaaniline materjal, kuid koristusjäägid võivad põhjustada probleeme külvamisel ning olla taimehaiguste levitajaks.

Erinevate tehnikatega loodud külvipinnad ning külvid

Külvipinna loomise ja külvi erinevad tehnikad

1. Traditsiooniline tehnika - koristusjäägid küntakse pinnasesse, kultiveerimine külvisügavuselt pii- või ketaskultivaatoriga, tavapärane külv, väetise laotamine.

2. Koristusjäägid küntakse mulda, pindharimine, külv teostatakse Rapid`iga st väetis ja seeme viiakse mulda üheaegselt.

Külvipinna loomise ja külvi erinevad tehnikad

3. Minimeeritud mullaharimine – kõrrekoorimine, külv Rapid`iga st väetis ja seeme viiakse mulda üheaegselt.

4. Pindharimine – koristusjääkide pinnapealne segamine mullaga, külv Rapid`iga st väetis ja seeme viiakse mulda/koristusjääkidesse üheaegselt.

5. Otsekülv – külv Rapid`iga st väetis ja seeme viiakse mulda üheaegselt ilma eelnevate mullaharimistööde. Koristusjäägid jäävad põllupinnale.

Koristusjääkide töötlemine

Harimistehnikate oluline vahe seisneb koristusjääkide käitlemise viisides, viimased mõjutavad mulla ning seemne vahelise hea kontakti loomise võimalust. Kui põllul on suur kogus põhku, tuleb maad põhjalikult harida, et koristusjäägid ei takistaks uue kultuuri kasvu, kuid oleks samal ajal ka võimalikult efektiivselt maha lõigatud. Sellest, millise kultuuri koristusjääkidega on tegemist, nt vahekultuuride omaga, oleneb põhu lagunemise kiirus ja masinatega töötlemise efektiivsus.

Pallitada või pinnasesse segada?

Koristusjääke saab kas nö palliks pakkida või põllupinda segada. Kehva struktuuriga muldade puhul parandab koristusjääkide lagunemine mullas selle struktuuri. Teisalt võib põhule leida väljundi küttematerjalina või kasutuse loomakasvatuses, sellisel juhul kogutakse koristusjäägid enamasti pallidesse. Siiski, kui orgaanilise aine materjal põllul järjest väheneb, muutub ka mullaharimine pikas perspektiivis järjest raskemaks.

Künd on mõnikord õigustatud

Sobiva tehnika valimisel võidakse lähtuda ka järgmise kultuuri eeldatavast kasumlikkusest. Kui kultuuri saaki on võimalik kõrge hinnaga realiseerida, katab see kündmiseks tehtavad kulutused, eriti, kui kündmine tagab taimede parema tärkamise. Teine oluline faktor künni eelistamisel on taimehaigused ning umbrohuseemned. Kui on oht haiguste edasikandumiseks koristusjääkdega, tuleks kasutada pinnast täielikult ümberpööravat harimismeetodit. Ka raskestitõrjutavate umbrohtude seemned tuleb aeg-ajalt alumisse mullakihti künda (mõningate umbrohtude puhul on künd ainus tõrjevõte). Lisaks suudetakse künniga läbi töödelda väga suur taimejäänuste kogus.

Optimaalne tihendamine

Külvipinna tihendamise eesmärk on hea mulla ning seemne vahelise kontakti loomine, et idanevad seemned ja taimede juured oleksid hapniku, vee ning toitainetega optimaalselt varustatud (vastavalt allolevale joonisele "külvipinna tihendamine").

Liiga vähene tihendamine st muld on seemne ümber liiga kobe, võib põhjustada puudujääke kapillaarvee liikumises, sest mulla poorid on liiga suured. Seega muld seemne ümber võib muutuda liiga kuivaks. Liiga intensiivne tihendamine võib aga mulla poorid liigselt kokku suruda ning tekivad probleemid liigse vee äravoolu ning hapniku transportimisega seemneteni ja süsinikdioksiidi transportimisega seemnetest eemale. See võib kaasa tuua taimejuurte hapnikuvaeguse. Kergemates muldades (keskmise ja väikese liivasisaldusega muldades) on parem kergemate masinatega töötada, samas rasketel savimuldadel tuleb kasutada raskemaid masinaid ning mulda tihendada.

Külvipinna tihendamine

Muld koosneb 50% tahkest materjalist ning 50% pooridest. Ideaalses olukorras on pool pooridest täidetud vee ning teine pool õhuga. Siiski on see erinev, olenedes sademete arvukusest, pinnase struktuurist ja sellest, kuidas maad on haritud.

Külvipinna tihendamine

1. Liiga vähene tihendamine, st muld on seemne ümber ülemäära lahtine, võib takistada kapillaarvee transporti, sest poorid on liiga suured. See tähendab, et muld seemne ümber muutub liiga kuivaks, millest tulenevalt seeme kuivab ning seemik närbub.
2. Optimaalne tihendamine loob hea kontakti seemne ja mulla vahel, nii et seemnel on hea varustatus kapillaarveega. Samas on mulla poorid piisavalt suured hapniku transpordiks.
3. Liigne tihendamine tähendab, et mullapoorid on liiga väikeseks kokku pressitud ning liigse vee äravool ja hapniku ning süsinikdioksiidi transport seemneni pole enam efektiivne. See võib põhjustada hapniku puudust ning taimejuurte suremist.

Korraliku külvipinna omadused

Külvipinna ülesanne on tagada idanevale seemnele tingimused kiireks ja ühtlaseks tärkamiseks. Need tingimused on vesi, õhk, soojus ning haigustevaba keskkond. Korralik külvipinnas on kõrge saagi aluseks. Nagu lasteaias panevad kasvatajad aluse lapse algharidusele, võimaldab külvipinnas taimedele kiire ja ühtlase tärkamise.

Korralik külvipind on kõrge saagi aluseks

Ideaalne külvipinnas

Hea külvipinna kõige olulsemad omadused on:

imab tugeva vihma korral vett, mis väldib erosiooni ja koorikute teket
takistab aurustumist
võimaldab idanevatele teradele kapillaarvee juurdepääsu
on toitainete, vee ja hapniku reserv, toetab juurte arengut

Ideaalne külvipind peaks välja nägema sarnane pildil näidatuga, algades ülemises kihis tükilise struktuuri ning orgaanilise ainega, mis takistavad kooriku teket ning jätkudes peenemate mullatükikestega, mis takistavad liigset aurustumist ning loovad hea kontakti seemnete ja mulla vahel.

Vesi transporditakse idaneva seemneni kapillaarveena, selle eelduseks on korralik seemne ja mulla vaheline kontakt. Nii kergetel kui ka rasketel savistel muldadel on kapillaarvee transport kehv ning seetõttu on nendel muldadel eriti oluline kasutada ära mulla enda niiskust.

Neli peamist eeldust heaks külvipinnaks

Külvipinnad erinevad üksteisest mitmel erineval moel, kuid selleks, et täita oma põhilisi funktsioone, peab mistahes külvipind omama häid omadusi järgnevate parameetrite suhtes:

vesi
õhk
soojus
haigustevaba keskkond

1. Niiskus seemne ümber

Teraviljade puhul algab idanemine hetkest, mil seeme saab omastada vett. Paisunud terad idanevad, kui vee sisaldus teras tõuseb vahemikku 13-14% kuni 45-60%. Et tagada korralik juurdepääs veele ning hea tärkamine, peaks tera ümber olema vähemalt 6% taimele omastatavat vett. Vee omastamisel on aga oluline seemne ning mulla omavaheline hea kontakt, sest seeme võtab vajamineva vee enda ümber olevast mullast. See omakorda tähendab, et mullaosakesed seemne ümber ei tohi olla liiga suured. Hea rusikareegel on, et vähemalt 50% mullaosakestest seemne ümber peavad olema väiksema läbimõõduga kui 5 mm. See tagab tärkamise isegi siis, kui peale külvi ei saja vihma.

Vee omastatavuse seisukohast on väga oluline ka külvi sügavus. Õige külvisügavus on kompromiss kahe olulise näitaja vahel: piisav sügavus, mis tagab seemnetele piisava vee idanemiseks ning samas õige lähedus mullapinnale, et oleks võimalik kiire tärkamine (vt allolevat joonist).

Drilling depth for different species

Külvisügavus on kompromiss kahe erineva valiku vahel: ühelt poolt tuleb leida piisav sügavus kuivamise vältimiseks, teiselt poolt aga piisavalt pinnapealne kiht, et taimedel oleks võimalik tärgata ning taimestik oleks tihe.

Drilling depth for every species

Rusikareegel on, et külvisügavus peab olema ca/maksimaalselt 10-kordne seemne läbimõõt. Näiteks, raps on seemne läbimõõduga 1,5-2,0 mm ja seega on optimaalseks külvisügavuseks umbes 15-20 mm.

Üldine reegel on, et külvisügavus peaks olema 10-kordne seemne läbimõõt (nagu on näha ka joonisel). Selle põhimõtte järgi tuleb oad ning herned külvata sügavamale ja niiskemasse pinnasekihti. Raps seevastu peab olema pindmises kihis, kus piisavat niiskust on aga vahel raske tagada. Siiski ei tohiks seeme mitte kunagi olla asetatud liiga pindmisse kohti, kus veevaru pole piisav. Alati tuleb valida külvisügavus, kus niiskustase on seemnetele piisav.

2. Õhk kobestatud mullas

Taimed salvestavad oma seemnetesse, viljadesse ning teradesse toitainete varusid kas tärklise, õli või valkude kujul. Nendest varudest peab jätkuma hetkeni, mis tärganud taime rohelised osad on fotosünteesi abil võimelised kogu taime energiaga varustama. Kui seeme omastab vett, vallandab see ensümaatilise protsessi, mis lagundab rakuhingamise ajal toitainete varu. Ainevahetusprotsess vajab hapnikku, mille seeme saab selle ümber olevast mullast. Seetõttu on oluline, et mulla ja seemne vaheline kontakt poleks jällegi tihe ning oleks võimaldatud hapniku juurdepääs. Oluline on ka eralduva süsinikdioksiidi transport seemnest eemale. Kui muld peale külvi tugevate vihmade tõttu vettib, võib see põhjustada mullas hapniku puudust ning hiljem probleeme taimede idanemisega.

3. Soojus kiirendab tärkamist

Kevadel soojendavad mulda peamiselt päikesekiired, kaudselt ka vihm ja õhuvoolud. Külvipinna temperatuuril on taimede idanemisele ja tärkamisele väga suur mõju. Nisu, oder ja kaer idanevad 3-5°C juures, kuid kiireks tärkamiseks on eelistatav temperatuur 20°C. Mulla temperatuuri tingib selle soojusmahtuvuse, soojusjuhtivuse ning aurustumise koosmõju. Kuiv, poorne pinnas soojeneb kergemini kui niiske või vettinud muld. Mida kõrgem on mulla veesisaldus, seda aeglasemalt mulla temperatuur kevadel tõuseb.

4. Vähenda haigusi viljavaheldusega

Selleks, et tagada haigustevaba külvipind, tuleb praktiseerida mitmekesist viljavaheldust. Ideaalne on, kui ühe- ja kaheidulehelised taimed külvikordades vahelduvad. Teine rusikareegel on tagada enne uut külvi eelmise saagi koristusjääkide korralik lagunemine. See takistab haiguste levikut ning tagab, et koristusjäägid ei takista uute taimede tärkamist.

Sõnastik:

Kapillaar = kapillaarvesi on vesi, mis võib haardumise ja veemolekulide liitumise abil mullas mööda poore ülespoole tõusta. Mudasel pinnasel on kõrge kapillaarsus, nii kapillaarvee hulga kui ka liikumise kõrguse suhtes.

Eelkultuur = eelkultuur on kultuur, mida kasvatati enne käesolevat taimekasvatushooaega. Eelmise aasta kultuur mõjutab ka järgmist kultuuri mahajäävate koristusjääkide kaudu, millel omakorda mõju vabaneva lämmastiku hulgale, mulla struktuurile, haiguste levikule jne.

Sõnastik:

Süsinikdioksiid = taimejuurte hingamisel tekkiv gaasiline jääkprodukt (CO2), mida taimed kasutavad läbi fotosünteesi ka suhkrute moodustamiseks, millest omakorda moodustuvad taimerakkude seinad.

Kaheidulehelised taimed = taimed, kelle seemnesse moodustub kaks idulehte, nt õlikultuurid, oad, herned, lina, suhkrupeet jne.

Ensümaatiline protsess = ensüümid on valgud, mis kontrollivad rakkude keemilisi reaktsioone, nende aktiivsust kas suurendades või vähendades.

Soojusmahtuvus = energia/soojuse (kJ) hulk, mis kulub 1 kg materjali temperatuuri tõstmiseks 1°C võrra.

Üheidulehelised taimed = taimed, kelle seemnesse moodustub ainult üks iduleht, nt heintaimed ja teraviljad.

Hingamine = rakuhingamine on protsess, mille käigus toitaine energia saamiseks lõhustatakse - seemnete puhul lõhustatakse tärklist, valku või õli andmaks seemnele energiat idanemiseks.

Soojusjuhtivus = materjali võime juhtida soojusenergiat.