Mullastruktuuri tekkeprotsessid

Mullastruktuuri peamised tekkeprotsessid

Savimuldade struktuur on mitmete protsesside tulemus, mis koos annavad mullastikule selle omadused. Ka mulla harimine mõjutab mullastiku struktuuri, kuna see mõjutab pinnast teatud sügavuseni ning segab koristusjääke mullaga.

Külm kuivatab mulla läbi
Kuumus kuivatab pinnast

Kelts või kuumus

Keltsal ja talvisel külmal ning suvisel kuumusel on mullale sama mõju - mulla veesisaldus väheneb. Mõlemad tegurid kuivatavad mulda ning kui vesi mullast kaob, surutakse mullatükikesed üksteisele lähemale. Tulemuseks on mehaaniliselt loodud mullatükid.

Keemiliste protsesside tähtsus mullale

Keemilised protsessid

Orgaaniline materjal, raud- ja alumiiniumoksiidid ning karbonaadid muudavad mullatükid stabiilselt koospüsivaks, kuna toimivad sideainena. Pinnase puhul, kus ei toimu mullaharimist, on see väga oluline. Siiski, pidev mullaharimine vähendab mullatükkide stabiilsust ning põllumaa struktuur (lõimis) sõltub rohkem pinnase savisisaldusest ja bioloogilisest aktiivsusest.

Vihmausside tähtsus mulla struktuurile

Vihmaussid

Vihmaussid söövad taimejäänuseid ning segavad neid käike rajades mullaga. Nende väljaheited on justkui osakeste vaheline liim ja suurendab mullatükkide stabiilsust. Vihmaussid stimuleerivad ka mullas leiduvaid mikroorganisme, kes toodavad lima ja teisi siduvaid ühendeid ja suurendavad samuti mullatükikeste stabiilsust.

Taimed loovad mulla struktuuri

Taimed

Kuna taimed vajavad elutegevuseks vett, kuivatavad nad mulda sarnaselt külmale ning kuumusele. Kui muld kuivab, tõugatakse saviosakesed üksteisele lähemale, tugevdades ja luues uusi mullatükikesi. Taimede juured suurendavad orgaanilise aine sisaldust mullas ja jätavad mulda juurejätkeid. Kokkuvõttes tähendab see, et taimkate on üks mulla struktuuri formuleerijaid ning vastupidi, taimede puudumine lõhub mulla struktuuri.

Drenaaž on ühtlaseks pinnase kuivamiseks vajalik

Drenaaž

Drenaaž juhib mullast ära üleliigse vee ja on seega kuivatab pinnast. Sellisel moel aitab kuivendamine mulla struktuuri paremaks muuta. Väga vähestes muldades toimib looduslik drenaaž ning seetõttu on kunstlik kuivendamine mullastiku ühtlaseks kuivatamiseks, mullatihese tekkimise vältimiseks ning sügiseseks ja kevadiseks taimede kiireks idanemiseks oluline.

Bioloogiline aktiivsus

Orgaaniline materjal ja lubi

Sõnnik, vahekultuurid, koristusjäägid jne. toovad mulda orgaanilist materjali. Lühiajalises perspektiivis stimuleerib see mullas bioloogilist aktiivsust ning põhjustab mikroorganismide kiiret paljunemist. Pikemas perspektiivis suurendab see orgaanilise aine sisaldust mullas ja sellega koos mullatükkide stabiilsust. Mullatükkide stabiilsust suurendab ka regulaarne lupjamine.

Raskest põllutehnikast põhjustatud mulla tihes

Raske põllutehnika

Põllul raske põllutehnikaga töötamine põhjustab sageli mulla tihenemist. Mullatihes tekib, kui mullas olevad suured poorid surutakse kokku ja need lõpuks kaovad. See tähendab, et vee ja õhu kiire transport taimejuurteni on häiritud. Takistatud on ka mulla drenaaz ning taimejuurtel on üha raskem läbi mulla tungida.

Tulemuseks on mulla lõimis

Kõik ülalnimetatud tegurite mõju tulemusena tekib mulla lõimis, mis ülemistes kihtides sageli kobedam ja väiksemate tükkidega, alumistes kihtides aga suuremate mullakamakatega. Kuna mulda mõjutavad protsessid on dünaamilised, mulla lõimis aja jooksul muutub. Põllumajandustootjatel, kel on kindel tulevikusiht ning kes soovivad säästlikku tootmist, on oluline mulla struktuuri formuleerivaid tegureid ja protsesse mõista. Neid tegureid analüüsides on mulla struktuurist üsna lihtne ülevaadet saada.

Maaharimine mõjutab mulla struktuuri

Mullaharimissüsteem mõjutab mulla struktuuri ning taimejääkide asetus mullas määrab, kas võtta kasutusele traditsioonile, minimeeritud mullaharimine või kasutada hoopis otsekülvi. Haritav mullakiht on enamasti kobedama struktuuriga, harimissügavusele on aga moodustunud tihes. Selline tihenenud kiht moodustub sõltumata kasutatavast põllutehnikast, kuid sügavus, kuhu see tekib, varieerub. Vältimaks tihese tekkimist, on oluline töösügavusi muuta.

Sõnastik:

Karbonaadid = karbonaat (CO32–) on süsinikhappe sool (H2CO3) – leidub mullas enamasti kaltsiumkarbonaadina (CaCO3). On sageli ka lubja baasühenditeks, mida saadakse kaltsiumkarbonaadi purustamisel või jahvatamisel.

Kelts = tähendab, et vesi mullas jäätub, kui temperatuur alaneb - positiivne mulla struktuurile, kuna jää moodustudes suureneb mulla veesisaldus ning protsess kobestab mulda.

Vahekultuurid = kultuurid nagu heintaimed, sinep, ristik jne, mis kasvavad põhikultuuride ja nt. talikultuuride või suviodra vahepeal. Kasvatatakse erinevatel eesmärkidel -  et vähendada lämmastiku leostumist mullast, suurendada mulla orgaanilise aine sisaldust, meelitada ligi linde ja loomi jne.

Raud- ja alumiiniumoksiidid = keemilised ühendid: raud (Fe) ja alumiinium (Al) ühelt poolt ning hapnik (O) teiselt poolt, nt tavaline rooste on raudoksiid.

Poorid = mulla poorid on tühimikud, kanalid ja lõhed mullas, mis olenevalt mullastiku tegelikust veesisaldusest on täidetud kas õhu või veega.

HOOAJAEELNE MÜÜK

Hooajaeelne müük

                                                                  Kuni 31. jaanuarini 2019 on meie masinaid võimalik soetada tavapärasest parema hinnaga: oktoobris -12%, novembris -10%, detsembris -8% ja jaanuaris -5% soodsamalt.