80-ndad

Skandinaavia edukaim kultivaator

Andreas next to cultivator
Esimene NZ-kultivaator, mis nägi ilmavalgust 1982.aastal. Andreas Stark paremal demonstreerib masinat külalistele.

Crister Stark`il oli selge nägemus sellest, milline üks õige kultivaator peaks välja nägema ning 1982. aastal tuligi välja NZ-kultivaator. Uuest tootest sai Skandinaavia kõigi aegade edukaim kultivaator. See oli jäik, täielikult keevitatud raami, uutmoodi piide ning veoratastega masin. Projekt patendeeriti.

Cultivator in the 80s

Ometi ei olnud skeptikutest puudus. Fikseeritud telgedega kultivaatoriga "võib olla raskusi põllumajandustootjates huvi äratamisega", arvati.

Spetsiaalse ehitusega piid annavad kultivaatori tööle parema efekti, uskus Crister alati oma tootesse. Imestunud farmeritele ütles ta, et "nüüd saate töötada piidega, mis on alati õige nurga all".

NZ jõuab Uus-Meremaale

Ühel 1981. aasta pärastlõunal helistas Väderstad`i George Clough Uus-Meremaalt. Ta oli näinud Vädesrtad`i tooteid Saksamaal ning tahtis ettevõttega koostööd teha. Clough oli Uus-Meremaa adratootja ning soovis oma tootevalikut täiendada. Ta lendas Arlandasse, rentis auto ning sõitis Väderstad`i, kuhu jäi peatuma kogu nädalavahetuseks. Uus loodav kultivaator vastas suurepäraselt tema ootustele ning sõlmiti eelleping, mille kohaselt oli George Clough`l lubatud sama kultivaatorit Uus-Meremaal toota.

Sellest nädalavahetusest alaets hakati uut kultivaatorit kutsuma NZ-ks, täna tuhandetele põllumeestele tuntud konsteptsioon. Hiljem hakkas Väderstad`i masinaid importima Norwood.

The entire company gathered 1983
Kogu ettevõte 1983. aastal.

Järgmine väljakutse - Nõukogude Liit

NZ väljatulekuga saadeti mitmeid masinaid Nõukogude Liitu, kus neid katsetati Weibulli juhitavas rapsikasvatusprojektis.

Venelased ostsid litsentsi enda NZ-kultivaatori tootmiseks. Selle eest sai Väderstad korraliku tasu, müüs piirkonda enneolematul hulgal tooteosi ning kokku valmistati neist Venemaal vähemalt 10 000 kultivaatorit. Isegi täna kasutatakse osasid 1980-ndatel aastatel toodetud kultivaatoreid näiteks Balti riikides, Venemaal, Valgevenes ja Ukrainas.

Lars Åkerman and Christina in Moscow
Lars Åkerman ja Christina Moskva toidupoe ees. Toiduvalik oli kasin, piirdudes peamiselt konservidega.

"Me käisime 1982. aastal esmakordselt NSVL-s, väike kartus südames", meenutab Christina Stark. "Crister Stark oli meiega. Kontakt Nõukogude Liiduga loodi läbi Stockholmi põllumajandusatašee Vladimir Sheremetevi".

Sündis Rollex`i kontseptsioon

Family at the roller
Perekond 1987. aastal, vasakult Christina, Crister, Rune, Siw, Andreas ja Bo.

Idee, millest sai alguse uue Rollex`i kontseptsioon, tekkis 1980. aasta Taani reisi ajal. Lihtne prototüüp tehti valmis mõni aasta hiljem. Katsed näitasid, et rõngasrulle oli võimalik toota kasumlikumalt kui seniseid vertikaalselt kokkuvolditavaid HV-seeria rulle. Prototüüpi hoiti hoolikalt saladuses, et sellele oleks hiljem võimalik patenti taotleda ning seejärel tootmist alustada. Arvutused näitasid, et võrreldes varasemate HV-seeria rullidega oleks kulude kokkuhoid 20% või enam.

Uuel konstruktsioonil oli madal raskuskese. Kasvava konkurentsi tingimustes oli see oluline eelis, nn varukaart tagataskus. Üha enam masinatootjaid oli hakanud Väderstad`i HV-rulle järgi tegema või said selle seeria edust vähemasti innustust. Kui üks suurtest ettevõtetest teatas, et käivitas rullide tootmise ja kujutas sellega Väderstad`ile tõsist ohtu, oli aeg tegutseda.

Väderstad annab välja oma esimese otsekülviku

DS-machine

1980-ndate keskpaik oli muutuste tuules, eriti Inglismaal. Sealsed põllumehed näitasid, kuidas peaks põllumajandustootmine välja nägema.Sel ajal müüsid paljud inglise talunikud oma senise masinapargi maha, ostsid toosi tikke (et põllul koristusjääke põletada) ning - otsekülviku! Saabus otsekülvikute aeg ja sellega koos ka kokkuhoid põllumajandustootmises.

Bamlett oli importija

Sel ajal importis Väderstad`i rõngasrulle edukalt Inglismaale Bamlett LTD. Bamlett oli ka üks Inglise otsekülvikute tootjatest. Katsetamiseks osteti neilt 1984. aasta sügisel kaks otsekülvikut. Üks neist kahest külvikust laenati Torbjörn Rockler`ile Klosterstas, Vadstena lähistel. Ühel ilusal sügispäeval lõunasel ajal alustas ta rapsiseemne otsekülviga. Pärastlõunal külastas teda Crister Stark, kes tahtis taluniku senist edu kontrollida.

Kui Crister kohale jõudis, nägi ta Torbjörni oma pickupiga põllul edasi-tagasi sõitmas. Küsimusele, mida ta teeb, vastas mees: "Kogume tükke, mis masina küljest ära kukkusid". Oli ilmselge, et masin ei suutnud põllul olevate kividega toime tulla, seetõttu murdusid peaaegu kõik seemendid. Mida sai selle vastu ette võtta? Väderstad tegi siin esimese sammu ja talunikud olid ootusrikkad.

"Peavad olema kettad"

Crister and Roger testing
Crister Stark ja Roger Karlsson katsetavad DS-masina prototüüpi.

Algas ärev periood. Pärast arutelusid kogenud põllumeestega sai selgeks, et Väderstadi külvikul peavad olema kettad. Tundus mõistlik vähendada löökide mõju kummiga, sest masin pidi ju kividega kuidagi hakkama saama. Kogu külviala pidi saama ühtlaselt tihendatud.

Masinal ei tohiks olla rattaid, mis ulatuks väljapoole töölaiust. Sündis kontseptsioon sektsioonist pärast sektsiooni ja ehitati esimene prototüüp. Osteti seemendisüsteem ning mindi esimele katsekülvile Skånes.

Siiski murdusid masinal tankimise ajal seistes reamarkerid. See tähendas kiiret sõitu tagasi Väderstad`i tehasesse, remonti ning uut katset mõne tunni pärast.

Ei saa öelda, et katsed oleksid olnud edukad. Pärast paaripäevast rapsikülvi, kus külv oli enamasti viltune, suundusid vennad Starkid koos Wilhelm Andersson`iga lõunast tagasi koju Östergötlandis. Olles saanud kätte oma kogemuse, nägid nad ees rasket tööperioodi. Katsekülv polnud rahuldav mitte üheski punktis.

DS-külvik seeiatootmisse

The first DS-machine
See on Väderstad'i täiesti esimene külvik koos  Crister Starki, Roger Karlssoni, Stig Caapi ja N Hemmingbergiga.

DS-külvik jõudis peagi seeriatootmisse. Masin vajas veel täiustamist, kuid võeti talunike poolt väga hästi vastu, sest andis teraviljakasvatuses uutmoodi paindlikkust. DS loodi peamiselt otsekülviks, kuid leidis peagi kasutamist ka teistel eesmärkidel.