» Mullateadus » Põhitõed mullast » Mullaanalüüsid ja mulla kaitse » Mullaanalüüsid

Mullaanalüüsid

Mullaanalüüsid

Mullaanalüüsid ja mulla jälgimine on kõrgete saakide saamiseks hädavajalik. Labida ning hoolika analüüsi abil on mullastiku seisundist üsna lihtne aimu saada. Seda seetõttu, et mulla välimus ning toimimine on otseses seoses selle seisundi ning funktsionaalsusega.

Mullastik on kompleksne süsteem, mille keemilised, füüsikalised ja bioloogilised protsessid peavad toimima viisil, mis tagaksid taimedele hea arengu ning kultuuri kõrge saagikuse. Nii näiteks on vee liikumine mullas oluline mulla funktsionaalsuse näitaja, sest sõltub mulla struktuurist.

Esmane ülevaade

Seetõttu on hea aeg-ajalt mulla seisundil silma peal hoida. Seda saab teha labidaga ning lähema vaatlusega, sest mulla välimus peegeldab sageli selle tingimusi. Mulla seisundi lihtsal hindamisel on abiks selle otsene vaatlemine ning minevikus tehtud mullatöötlusega arvestamine.

Peamine on teha 30 cm sügavune kaeve, mis annab ülevaate kogu pinnase profiilist, samas sügavam kaeve annab mullastiku seisundist veelgi parema ülevaate. Mulla diagnoosimisel ja selle seisundi hindamisel kasutatakse eri riikides erinevaid meetodeid. Mõned neist on üsna innovaatilisedd, kuid enamasti toimub see siiski üsna lihtsalt. 

Loe lähemalt
Poorsus

On palju, mida vaadelda

Kõikide mulla hindamismeetodite ühine joon on, et hindamine toimub järgmiste näitajate alusel:

  • Lõimis - savisisalduse osas annab kiire vastuse rullimismeetod.
  • Struktuur –  hinnatakse läbitorgete järgi, mida on vaja teha selleks, et kogu labidas saaks mulda surutud või siis teine variant - labidatäis mulda visatakse mullapinnale ning uuritakse, millise suurusega mullaosakesed selle tulemusena mullakamakast välja lõhuti.
Loe lähemalt
  • Poorsus – mullakamaka lõhkumisel tekkinud mullatükkide nähtav pooride koguarv näitab, millised on mullastikus tingimused juurtele.
  • Värv, lõhn ja maitse (!) – muld peab lõhnama värskelt, väävli lõhn on halb näitaja.
  • Vihmaussid – ühes labidatäies mullas peaks olema vähemalt 2-4 vihmaussi. 0 vihmaussi on hoiatav märk, mida rohkem vihmausse, seda parem.
  • Künni- või külvitihes ja muud tihenenud kihid – tihe juurte pundar on märk mullatihesest.

Sügavamalt kaevamine võib anda ka hea ülevaate mulla veejuhtivusest ning mullaosakeste iseloomust. Juurestiku sügavus, juurte arv ja nende läbimõõt näitavad, kas muld on heaks kasvupinnaks.

Loe lähemalt

Kogu mulda mitmest eri kohast

Algatuseks on hea teha ühelt põllulapilt vähemalt kaks kaevet - üks sealt, kus kultuuri kasv on hea ning teine sealt, kus see on kehv. Võrreldes põllu parimas piirkonnas tehtud kaevet nt tihenenud põllupiirkonna kaevega, võib saada huvitavat informatsiooni. See näitab põllu varieerumist ning annab parema võimaluse leida põllupinnas erinevusi, mis kajastuvad erinevustena ka kultuuri kasvus. Teine võimalus on teha kaeve ka põllu kõrvalt stabiilse taimekattega alalt, kus masinaid ei liigu. 

See, kui mitu kaevet teha, sõltub soovist ning võimalustest, kuid igal juhul on parem teha rohkem kaeveid ning saada laiem ülevaade põllust selle asemel, et süveneda paarist kohast võetud mullaga väga detailidesse.

Loe lähemalt

Sõnastik:

Veejuhtivus = vee hulk, mis imendub kindla aja jooksul mulda, näitab hästi mullastiku toimimist füüsikalisest vaatenurgast lähtuvalt.

Künni- või külvitihes = künnitihes on tihenenud kiht pinnasekihi ning alumise kihi vahel, sageli moodustunud künni tõttu või rattajälgesse. Külvitihes tekib künnita mullaharimise puhul kohtadesse, kust masinate rattad korduvalt üle sõidavad. Mõlemi puhul on tulemuseks pinnase väiksem vee läbilaskvus ja õhustatus, sest suured poorid on kokku pressitud. See omakorda takistab juurte kasvu.

Rullimistest = niiske mulla rullimine kergelt nimetisõrme ja pöidla vahel annab hea ettekujutuse mulla tekstuurist. Mudane muld annab tulemuseks mullapalli läbimõõduga 4-6 mm, kergelt savine muld ca 2 mm ning raske savine muld ca 1 mm.

Lõimis = mulla lõimis viitab erineva diameetriga mineraalosakeste proportsioonile ehk sellele, millises suhtes on omavahel eelkõige liiv, savi ja aleuriit vastavalt tabelile "osakeste suuruste klassifitseerimine" peatükis "Millest koosneb muld".

Loe lähemalt