Pinnas, mida taimekasvatuse tarbeks haritakse, koosneb vaid poolenisti tahkest materjalist, ülejäänud osa moodustavad õhu ja veega täidetud poorid. Pinnase tahke materjal, savi ning orgaaniline aines mõjutavad seda kõige enam ning määravad pinnase harimisomadused.
Mullastik koosneb umbes 50 protsendist tahkest materjalist, milles omakorda 50 protsenti on poore. Teisisõnu - mullakamakast pool on tahke aine ning teine pool poore.
Pinnase tahke materjali koostiseks on kas erineva suurusega mineraalsed osakesed või orgaaniline materjal. Sama olulised on mullas olevad poorid, mis olenevalt mulla niiskustasemest, struktuurist ja mullaharimise viisist on täidetud kas õhu või veega. Ideaalsel juhul on pool mulla pooridest täidetud õhu ja pool veega. Siiski on tihedama struktuuriga muldade puhul (nt savimullad) see osakaal rohkem nihkes (40-60%), kui kergema struktuuriga muldades.
Mulla lõimis viitab mullaosakeste erinevatele suurustele ja on jagatud selle järgi klassideks. Erinevad riigid kasutavad klassifitseerimisel erinevaid süsteeme, kuid ühine rahvusvaheliselt tunnustatud süsteem jaotab mulla lõimise järgmisteks klassideks: kivid, kruus, liiv, aleuriit ja savi. Klassifitseerimine toimub vastavalt osakeste suuruste vahemikele, nii nagu on näidatud allpool "osakeste suuruste klassifitseerimise" tabelis.
Ülalolev joonis näitab mõningate mulla mineraalosakeste suuruste erinevust ja tähtsust mullas. Savi ja huumuseosakesed on mulla väikseimad komponendid. Nende keskmine läbimõõt on väiksem kui 0,0002 mm (so 1000 korda väiksem liivaterast) ning neid nimetatakse kolloidideks. Saviosakeste pealispind on negatiivse elektrilise laenguga. See tähendab, et nad seovad endaga positiivselt laetud toitaineid nagu kaltsium, kaalium ja magneesium. Seega aitavad saviosakesed hoida mullas toitainete reserve.
1) Peenike liiv 2) Väga peenike liiv 3) Jämedakoeline aleuriit 4) Peenem aleuriit 5) Jämedakoeline savi
Haritav põllupind on sageli segu eri tüüpi osakestest. Kui mulla struktuuris domineerivad liiv ja kruus, on selle tulemuseks läbilaskev, kuiv ja suhteliselt viljatu pinnas, samas näiteks liiva lisamine savile muudab pinnase soojemaks. Mudane mullastik (aleuriit) on sageli jahe ning vetthoidev, suutes vett kergesti läbi kapillaaride ülespoole tõmmata. Parimatel mineraalosakestel - savil - on mullastikule väga tugev mõju juba isegi 5%-lise sisalduse juures. Savised mullad tõmbuvad kokku ja paisuvad, annavad edasi kamakalist struktuuri, millega kaasnevad praod ja lõhed võimaldavad taimejuurtel läbi mullaprofiili kasvada. Erinevatele mullastikele annab tüüpilised omadused sageli just savi sisaldus, mis pinnasetüüpi ning mullaharimist väga tugevalt mõjutab.
Mullas oleval orgaanilisel materjalil on pinnase omadustele väga kindel mõju. See koosneb ligi 60% süsinikust (C) ja pärineb mikroorganismide poolt lagundatud taimejäänustest. Sellesamas lagunemisprotsessis vabanevad ka olulised taimede toitained nagu lämmastik (N), fosfor (P) ja väävel (S). Orgaanilisel ainel võib pinnase omadustele olla äärmiselt oluline mõju ning põllumajandustootja vaatenurgast on see mõju alati positiivne. See mõjutab näiteks:
Peenike savi (< 0.0002 mm) ja osa orgaanilisest materjalist on kolloidid ning kujutavad endast mulla väiksemaid osakesi. Siiski, neil on suur eripindala, st nende kaalu ja pinnakatvuse suhe on väga suur. Mida väiksem osakeste suurus, seda spetsiifilisem mullastik. Toiteelemendid kujutavad endast positiivse laenguga katioone, saviosakeste pealispind on aga negatiivse laenguga ja seetõttu seovad need toiteelemente mullaga, tagades taimedele nii toitainete varu.
Osakeste klass |
Osakese läbimõõt (mm) |
| Savi | <0.002 |
| Aleuriit | 0.002-0.06 |
| Liiv | 0.06-2 |
| Kruus | 2-60 |
| Kivid | 60-600 |
| Kiviblokid | >600 |
Kõikidele savimineraalidele on iseloomulik nende lapik kuju. Arvestades nende äärmiselt väikest suurust tähendab see, et savikolloididel on oma massi suhtes väga suur pinnakatvus - nn eripindala.
Näiteks, 1g liiva eripindalaks on 1,5-2 cm2, mis on samaväärne väikese trükitempliga. Seevastu 1g saviosakesi katab 100 m2 ehk keskmise maja suuruse pinna.
Kapillaar = kapillaarvesi on vesi, mis võib haardumise ja veemolekulide liitumise abil mullas mööda poore ülespoole tõusta. Mudasel pinnasel on kõrge kapillaarsus, nii kapillaarvee hulga kui ka liikumise kõrguse suhtes.
Katioonid = positiivselt laetud ioonid mullas, näiteks fosfor, kaltsium ja magneesium.
Kolloid =kolloidid on mulla kõige väiksemad osakesed, mille keskmine läbimõõt on väiksem kui 0,0002 mm. Kolloidid sisaldavad mõningal määral orgaanilist ainet ning puhast savi.
Mineraalosakesed = mulla mineraalosakesed on väiksemaid anorgaaniliased osakesed, mis on moodustunud tänu ilmastiku poolt mõjutatud mineraalidele ja kivimitele või pärinevad kunagisest mandrijääst. Mulla omaduses sõltuvad suuresti pinnaosakeste suurusest, vastavalt sellele, nagu on välja toodud "osakeste suuruste klassifitseerimise" tabelis.
Poor = mulla poorid on tühimikud, kanalid ja lõhed mullas, mis olenevalt mullastiku tegelikust veesisaldusest on täidetud kas õhu või veega.
Mullafauna = vihmaussid, kakandilised, hooghännalised, sajajalgsed, lestad ja teised loomakesed, kes avavad lagundamisprotsessis tee bakteritele ja seentele, lõhustades taimejääke oma suus, maos ja soolestikus.
Pinnakatvus = mullaosakeste pinnakatvust väljendatakse ruutmeetrites ühe grammi kuiva mulla kohta ning see kujutab endas olulist mulla iseloomustajat, sest näitab, kui palju toitaineid suudetakse ilmastiku toimel mullast vabastada ning pindmise kihiga siduda.
Lõimis = mulla lõimis viitab erineva diameetriga mineraalosakeste proportsioonile ehk sellele, millises suhtes on omavahel eelkõige liiv, savi ja aleuriit vastavalt tabelile "osakeste suuruste klassifitseerimine".
