» Mullateadus » Mullaharimismeetodid » Traditsiooniline (künniga) süsteem

Traditsiooniline (künniga) süsteem

Künd on usaldusväärne ja läbiproovitud mullaharimismeetod, mis töötab hästi enamikes tingimustes ning millega kaasneb mitmeid eeliseid. Ühe künnikorraga luuakse koristusjääkide vaba põld ning kobe külvipind, kus taimedel on hea areneda.

Künd

Ader on vana tööriist, mis ei tähenda aga sugugi, et seda ei saaks enam täiustada. Kaasaegsel adral on varustus, mis suudab toime tulla nii pinnapealse kui suurema töösügavusega, tööriistariba, mis garanteerib praktiliselt taimejäänustevaba mullapinna ning juhtpult traktori kabiinis, mis tõstab tootlikkust. Tänapäeval on turul saadaval ka automatiseeritud ja GPS-põhised adrad ning spetsiaalsed adrad pinnapealseteks kündmistöödeks.

Kõige tavalisem probleem atrade puhul on künnitihese tekkimine (kokkusurutud kiht künnisügavusest allpool). Selle vältimiseks tuleb erinevatel aastatel kasutada erinevaid künnisügavusi. Kui koristusjääkide hulk on tavapärasest suurem (eriti näiteks nisu puhul), on oht, et künnitihesesse tekib omakorda koristusjääkide kiht - probleem, mida saab kõrvaldada eelnevalt põhuäkkega põldu läbi töötades.

Loe lähemalt

Külvipind ja seemnete külv

Kergetel muldadel tekitab künd pinnase, mis vajab hea külvipinna saamiseks vaid mõningast tasandamist ja tihendamist. Seetõttu on künnil sellistel põldudel teiste süsteemidega võrreldes suur majanduslik eelis. Kui kasutatakse kultiveerivaid külvikuid, nt Rapid`it või Spirit`it, saab töökäike teiste mullaharimisriistadega vähendada vaid ühele või kahele korrale või kaotada need hoopiski. 

Saviste pindade puhul jätab kultivaatoriga töötamine aga pinnase, mis nõuab hea külvipinna saavutamiseks rohkem tööd. Varasemalt kasutati korraliku külvipinna saamiseks kultivaatorit, põllurulle ja tihendajaid. Täna kasutatakse koos kultivaatoriga töökäikude arvu vähendamiseks ketastega lisatööriistu, nt Carrier`i. Kultiveerivad külvikud nagu Rapid ja Spirit ei nõua nii hästi eeltöödeldud pinnast võrreldes teiste külvikutega.

Jahedamates kasvupiirkondades, kus mullastik talvel läbi külmub, on vajadus kevadise külvipinna ettevalmistustööde tegemiseks rasketel savistel pindadel oluliselt väiksem ning sealsetel aladel võib sellist mullastikku käsitleda kui kergelt saviseid.

Loe lähemalt

Künniga süsteemi miinused

Künniga süsteem ei sobi eriti hästi kuivadesse tingimustesse, sest pinnas kaotab intensiivsel mullaharimisel suurel hulgal niiskust. Kui peale külvi on sellistes tingimustes vähe sademeid, on taimede tärkamine küntud aladel kehv.

Tugev vihm peale külvi võib samuti probleeme põhjustada, kuna kindlate mullastike puhul moodustub taimejääkidest vabale põllupnnale tugev koorik. Mõnedes piirkondades võivad tugev vihm ja tuul suurendadad erosiooniohtu.

Tugev kultiveerimine ja künd vähendavad ka vihmausside arvu.

Kui jätta välja põuased, kooriku- või erosiooniohuga piirkonnad, on esimene põhjus minimeeritud mullaharimise eelistamisel künnile majanduslik. Kuigi kultivaator pole kõige kallim põllutööriist, tähendab madal tootlikkus suuremaid kulutusi ühe hektari põllupinna ülestöötamiseks. Lisaks on ühe hektari läbitöötamiseks kuluv aeg probleemiks suurtes põllumajandusettevõtetes, kus oluline on ajaline piirang, seda eriti sügisel.

Loe lähemalt