» Mullateadus » Põhitõed mullast » Jäta loodusele oma osa » Pinnavee juhtimine

Pinnavee juhtimine

Pinnavee juhtimise tähtsus

Külvipinnases olevate mullaosakeste suurusega kontrollitakse aurustuva vee kogust. Kui osakeste suurus on ca 2 mm, on vee aurustumine mullast minimaalne. Ka koristusjäägid mulla pinnal vähendavad aurustumist, sest peegeldavad päikesekiirgust tagasi ning väldivad mullastiku ülesoojenemist.

Kui pärast külvi ei saja vihma, on vee olemasolu külvikihis ning sellest allpool taimede tärkamise seisukohast erakordselt tähtis. Olemasoleva vee säilitamine ning selle hoolikas käitlemine on seemnete idanemise ajal väga oluline.

Päike soojendab mulda

Kui päike tõuseb ning hakkab äsja külvatud põllupinnale paistma, soojendab päikesekiirgusest tulenev energia külvikihti ja sellest allpool asuvat mulda. Osad vee molekulid saavad seetõttu piisavalt energiat, et muunduda gaasilisse olekusse ning väljuda veeauruna mullast õhku.

Loe lähemalt
Vee aurustumine on sageli palja silmaga näha

Kui päikesekiired niisket mulda soojendavad, on taoline vee aurustumine sageli ka palja silmaga näha, nii nagu ka ülevaloleval pildil. Põhimõtteliselt on see sarnane nähtusele, kus pliidil asuvas potis on vesi keema aetud ning see eraldub auruna õhku.

Loe lähemalt

Liigniiske muld soodustab veekadu

Vee aurustumist maapinnast peale külvi reguleerib peamiselt mullaosakeste suurus.

Ülalolev joonis näitab aurustumise ning mullaosakeste suuruse vahelist seost. Esimene maksimaalne aurustumine toimub, kui osakeste suurus jääb vahemikku 0,005-0,02 mm. Umbes nii suured on mudase mulla osakesed ning see peegeldub ka kapillaarvee transpordis külvikihist pealispinnale. Selliste mudaste muldade puhul on oluline kapillaarvee liikumise takistamine pinnale, et vältida veekadu.

Loe lähemalt

Ebatasasused tekitavad turbulentsi

Teine maksimaalne aurustumine toimub, kui osakeste suurus on üle 50 mm. Nii on see sageli kõrge savisisaldusega muldades. Kui külvipind sisaldab nii suuri mullaosakesi, tekib õhuvoolude turbulents (korrapäratu liikumine) ning pinnas kuivab. Kahe eelnimetatud suuruste vahele jääb väärtus, mille puhul aurustumine on minimaalne, sel juhul on mullaosakeste läbimõõt ca 2 mm. Sellised osakesed on piisavalt suured, et toimuks kapillaarvee takistusteta liikumine, kuid samas ka piisavalt väikesed, et tekkivad õhuvoolud ei hakkaks mullas korrapäratult liikuma. Sellise läbimõõduga mullaosakesed külvipinnas viivad aurustumise miinimumini ning moodustavad justkui kaitsva katte.

Seda saab tõestada, tehes katse kindlat mõõtu mullaosakestega. (vt pilti eespool). Kokkvõttes on mullaosakeste läbimõõt see, mis reguleerib vee aurustumist avatud mullapinnast.

Loe lähemalt

Talinisu, 3 nädalat peale külvi

A: Mullaosakesed < 2 mm annavad 95% tärkamise
B: Mullaosakesed 2-5 mm annavad 60% tärkamise
C: Mullaosakesed > 5 mm annavad 35% tärkamise

Loe lähemalt

Põhk peegeldab päikesekiirgust

Koristusjäägid, nagu tüüd, mõjutavad samuti mullast aurustuva vee kogust. Mullapinnal olevate koristusjääkide mõju on vähemalt kahesugune:

  • Heledad tüüd peegeldavad päikesekiiri, seevastu tume mullastik sageli neelab päikeseenergiat.
  • Koristusjäägid katkestavad kapillaarvee ülespoole liikumist.

Need kaks tegurit koos takistavad mulla liiga kiiret kevadist soojenemist ja vee aurustumine on piiratud.

Loe lähemalt