Põhujääkide lagundamine

Koristusjäägid tuleb kombaini poolt korralikult koorida ning tükeldada, et mikroorganismid saaksid kergemini mullapinnal tegutseda, ning seejärel kiiresti mullaga segada, et algaks lagunemisprotsess. Kui toimida õigesti, on koristusjäägid mullastiku seisukohast väärtuslikud. Põhk parandab mulla struktuuri ning muudab selle poorsemaks.

Know How channel

Kui koristusjäägid segatakse mullaga, hakkavad seda koheselt ründama bakterid ja seened. Need mikroorganismid vajavad oma elutegevuseks süsivesikuid ning kasutavad põhku süsiniku ja energia allikana. See tähendab, et mida rohkem mikroorganismid paljunevad ning koristujääke lagundavad, seda väiksemaks muutub viimase osakaal mullas.

Lagunemine algab koheselt

Know How channel

Kui koristujäägid septembri keskel mullaga segatakse, on see oktoobri keskpaigaks 1/3 oma osast kaotanud. Järgmiseks kevadeks on säilinud umbes pool koristusjääkidest ning aasta pärast segamist on järel vaid 10-20% esialgsest põhukogusest. Ülejäänud süsinikust on saanud uued bakterid ja seened, see on kadunud õhku süsinikdioksiidina või seotud uutesse stabiilsetesse orgaanilise aine ühenditesse mullas.

Vajadus eraldi lämmastikväetamiseks puudub

Lagunemisprotsessiks vajavad mikroorganismid ka lämmastikku. Seetõttu "varastatakse" lagunemisprotsessi alguses vajalik lämmastik mullast ja see jääb taimedele kättesaamatuks. Sel perioodil muudetakse 1 tonni põhujääkide kohta taimedele kättesaamatuks umbes 3 kg lämmastikku. Kui pool põhukogusest on lagunenud, muutub protsess vastupidiseks ning lämmastik tagastatakse mulda. Üldiselt on lämmastiku tase sel ajal piisavalt kõrge ning põhu lagunemisest tulenevat lämmastiku puudust esineb harva. Siiski võib seda probleemi esineda põllupeenardel ja lappidel, kust kombain pole korralikult üle sõitnud ning koristusjääkide hulk tavapärasest suurem.

Koristusjääkide "mullaks muutmine"

Koristusjääkide lagunemine algab kohe, kui need mullaga kokku puutuvad ning mikroorganismid saavad neid rünnata. See tähendab, et mullaharimise sügavus pole oluline, kui põhk mullaga kokku puutub ning viimane on piisavalt niiske. Ka kõrretüü pikkus ei oma lagunemisprotsessis tähtsust, seega ei ole kõrretüüde purustamine peenikeseks seni oluline, kui ei kasutata hilisemat kõrrekündi.

Know How channel

Ühtteist juhtub tegelikult ka siis, kui koristusjääke mullaga ei segata. Näiteks kolm tugevat vihma põhjustavad 90% kaaliumi ning 60% fosfori liikumist koristusjääkidest mulda.

Kõrrekoorimine on oluline

Know How channel

Kui mullaharimise sügavus on koristusjääkide lagunemise seisukohast ebaoluline, siis kõrretüüde koorimine läbi kombaini liikumisel on väga tähtis. Kõrretüüdel on orgaanilise struktuuriga pinnas, mida mikroorganismidel on väga raske rünnata. See on ka põhjus, miks näiteks rookatus vihma, lume ja mikroorganismide suhtes aastakümneid vastu peab. Samas kombaini poolt kooritud õled katusekattematerjaliks enam ei sobi.

Põhu lagunemine suurendab mulla viljakust

Know How channel

Regulaarsel põhu segamisel mullaga selle põletamise asemel on soodne mõju vihmaussidele, see suurendab mullaosakeste stabiilsust, pinnase poorsust ja mulla veejuhtivust. Paljud Euroopa põllumehed on hakanud koristusjääkide põletamisse taunivalt suhtuma ning taoline suhtumine on muutunud valdavaks mitmetes riikides.

Sõnastik:

Süsinikdioksiid = taimejuurte hingamisel tekkiv gaasiline jääkprodukt (CO2), mida taimed kasutavad läbi fotosünteesi ka suhkrute moodustamiseks, millest omakorda moodustuvad taimerakkude seinad.

Veejuhtivus = vee hulk, mis imendub kindla aja jooksul mulda, näitab hästi mullastiku toimimist füüsikalisest vaatenurgast lähtuvalt.