Mullastruktuuri tekkimise põhitõed

Savimuldade struktuur on mitmete protsesside tulemus, mis koos annavad mullastikule selle omadused. Ka mulla harimine mõjutab mullastiku struktuuri, kuna see mõjutab pinnast teatud sügavuseni ning segab koristusjääke mullaga.

Know How Channel
Mulla struktuuri formuleerivad protsessid Illustratsioonid: Sigvard Andersson & Paul Wiklert, Rootsi Põllumajandusülikool, 1972

  1. Külmumine/kuivamine
  2. Keemilised protsessid
  3. Vihmaussid
  4. Taimed
  5. Kuivendus (drenaaž)
  6. Sõnnik ja lubi
  7. Masinad
  8. Mulla lõimis: Kõikide eelnevalt loetletud mõjutegurite summa päädibki mulla lõimisega, mis nendesamade tegurite ning maaharimise tulemusena pidevalt muutub.  Kõikidel nimetatud mõjuteguritel on mõju mulla ülemistele kihtidele, samas alumistes kihtides on mõju varieeruv. Tulemuseks on mullapind, mille ülemistes kihtides on väiksemad mullatükikesed ning sügavamates kihtides suuremad mullakogumid.
  9. Mullaharimise tulemus. Mullaharimisel on oma mõju mulla struktuuri tekkimise protsessile ning taimejääkide paigutumisele mullas. Haritud pind on enamasti kobedam, samas harimissügavusele moodustub tihes. See on nii olenamat kasutavast tehnikast, varieerudes vaid olenevalt harimistööde tegemise sügavust.

1. Kelts ja kuumus

Keltsal ja talvisel külmal ning suvisel kuumusel on mullale sama mõju - mulla veesisaldus väheneb. Mõlemad tegurid kuivatavad mulda ning kui vesi mullast kaob, surutakse mullatükikesed üksteisele lähemale. Tulemuseks on mehaaniliselt loodud mullatükid.

2. Keemilised protsessid

Orgaaniline materjal, raud- ja alumiiniumoksiidid ning karbonaadid muudavad mullatükid stabiilselt koospüsivaks, kuna toimivad sideainena. Pinnase puhul, kus ei toimu mullaharimist, on see väga oluline. Siiski, pidev mullaharimine vähendab mullatükkide stabiilsust ning põllumaa struktuur (lõimis) sõltub rohkem pinnase savisisaldusest ning bioloogilisest aktiivsusest.

3. Vihmaussid

Vihmaussid söövad taimejäänuseid ning segavad neid käike rajades mullaga. Nende väljaheited on justkui osakeste vaheline liim ja suurendab mullatükkide stabiilsust. Vihmaussid stimuleerivad ka mullas leiduvaid mikroorganisme, kes toodavad lima ja teisi siduvaid ühendeid ja suurendavad samuti mullatükikeste stabiilsust.

4. Taimed

Kuna taimed vajavad elutegevuseks vett, kuivatavad nad mulda sarnaselt keltsale ning kuumusele. Kui muld kuivab, tõugatakse saviosakesed üksteisele lähemale, tugevdades ja luues uusi mullatükikesi. Taimede juured suurendavad orgaanilise aine sisaldust mullas ja jätavad mulda juurejätkeid. Kokkuvõtlikult tähendab see, et taimkate on üks mulla struktuuri formuleerijaid ning vastupidi, taimede puudumine lõhub mulla struktuuri.

5. Drenaaž

Drenaaž juhib mullast ära üleliigse vee ja on seega kuivatava toimega. Sellisel moel aitab kuivendamine mulla struktuuri paremaks muuta. Väga vähestes muldades toimib looduslik drenaaž ning seetõttu on kunstlik kuivendamine mullastiku ühtlaseks kuivatamiseks, mullatihese tekkimise vältimiseks ning sügiseseks ja kevadiseks taimede kiireks idanemiseks oluline.

6. Orgaaniline materjal ja lubi

Loomne sõnnik, vahekultuurid, koristusjäägid jne. toovad mulda orgaanilist materjali. Lühiajalises perspektiivis stimuleerib see mullas bioloogilist aktiivsust ning põhjustab mikroorganismide kiiret paljunemist. Pikemas perspektiivis suurendab see orgaanilise aine sisaldust mullas ja sellega koos mullatükkide stabiilsust. Mullatükkide stabiilsust suurendab ka regulaarne lupjamine.

7. Raske põllutehnika

Põllumaadel põhjustab töötamine raske põllutehnikaga sageli mulla tihenemist. Mullatihes tekib, kui mullas olevad suured poorid surutakse kokku ja need lõpuks kaovad. See tähendab, et vee ja õhu kiire transport taimejuurteni on häiritud. Takistatud on ka mulla drenaaz ning taimejuurtel on üha raskem läbi mulla tungida.

8. Tulemuseks on mulla lõimis

Kõik ülalnimetatud tegurite mõju tulemusena tekib mulla lõimis, mis ülemistes kihtides sageli kobedam ja väiksemate tükkidega, alumistes kihtides aga suuremate mullakamakatega. Kuna mulda mõjutavad protsessid on dünaamilised, mulla lõimis aja jooksul muutub. Põllumajandustootjatel, kel on kindel tulevikusiht ning kes soovivad säästlikku tootmist, on oluline mulla struktuuri formuleerivaid tegureid ja protsesse mõista. Neid tegureid analüüsides on mulla struktuurist üsna lihtne ülevaadet saada.

9. Maaharimine mõjutab mulla struktuuri

Mullaharimissüsteem mõjutab mulla struktuuri ning taimejääkide asetus mullas määrab, kas võtta kasutusele traditsioonile või minimeeritud mullaharimine, või kasutada hoopis otsekülvi. Haritav mullakiht on enamasti kobedama struktuuriga, harimissügavusele on aga moodustunud tihes. Selline tihenenud kiht moodustub sõltumata kasutatavast põllutehnikast, kuid sügavus, kuhu see tekib, varieerub. Vältimaks tihese tekkimist, on oluline töösügavusi muuta.

Sõnastik:

Kelts = tähendab, et vesi mullas jäätub, kui temperatuur alaneb - positiivne mulla struktuurile, kuna jää moodustudes suureneb mulla veesisaldus ning protsess kobestab mulda.

Raud- ja alumiiniumoksiidid = keemilised ühendid: raud (Fe) ja alumiinium (Al) ühelt poolt ning hapnik (O) teiselt poolt, nt tavaline rooste on raudoksiid.

Karbonaadid = karbonaat (CO32–) on süsinikhappe sool (H2CO3) – leidub mullas enamasti kaltsiumkarbonaadina (CaCO3). On sageli ka lubja baasühenditeks, mida saadakse kaltsiumkarbonaadi purustamisel või jahvatamisel.

Vahekultuurid = kultuurid nagu heintaimed, sinep, ristik jne, mis kasvavad põhikultuuride ja nt. talikultuuride või suviodra vahepeal. Kasvatatakse erinevatel eesmärkidel -  et vähendada lämmastiku leostumist mullast, suurendada mulla orgaanilise aine sisaldust, meelitada ligi linde ja loomi jne.

Poorid = mulla poorid on tühimikud, kanalid ja lõhed mullas, mis olenevalt mullastiku tegelikust veesisaldusest on täidetud kas õhu või veega.