Erinevate mullastike omadused

Know How channel
A. Liivmullad

Liivmullad on sageli kuivad, toitainetevaesed ning kiire äravooluga. Kapillaarvee liikuvus ülemistesse kihtidesse on neis väike (või puudub üldse). Seetõttu on külvipinnas niiskuse hoidmiseks hädavajalik kevadisi maaharimistöid minimaalsena hoida. Liivmuldade toitainete sisaldust ning kapillaarvee liikuvust saab parandada orgaanilise aine  lisamisega.

B. Liigniisked mullad, 0-10% savisisaldusega

Need mullad erinevad liivmuldadest selle poolest, et võivad suurema tõenäosusega moodustada tugeva pinnapealse kooriku. Liigsel harimisel võivad muutuda liiga tihkeks, mis vähendab mulla vee läbilaskmisvõimet niisketel perioodidel. Kuivades tingimustes võivad need mullad muutuda raskesti haritavaks. Siiski on neid enamasti lihtne harida ning seda õigesti tehes suudab mullastik märkimisväärsel hulgal niiskust salvestada. Sellised mullad vajavad korralikku tihendamist, kuid harimist märgades tingimustes tuleks vältida.

C. 10-25% savisisaldusega mullad

Need mullad erinevad eelnevalt kirjeldatutest selle poolest, et võivad moodustada väga kõva pinnapealse kooriku.Tänu savi ja orgaanilise aine vähesele sisaldusele on osakeste moodustumine sageli kehv. 

D. 25-40% savisisaldusega mullad

Nendel muldadel on hea kapillaarse vee liigutamisvõime sügavatest kihtidest ülespoole, kuid see toimub võrdlemisi aeglaselt, seega ei kata kapillaarvesi pinnases kogu taimede veevajadust. Need mullad on värvuselt tumedad ning mullaosakesed kergemini eristatavad. Osakeste moodustumine vähendab kooriku tekkimise riski. Neid mullastikke tuleb harida õige niiskustaseme juures, nii on harimine lihtsam. Liiga kuivades tingimustes on mullakamakate tekkimise oht, liige niisketes aga suurem võimalus mulla tööriistadele kleepumisekes. Ilmastiku, juurte jne toimel nende muldade omadused paranevad.

E.  40% savisisaldusega mullad

Rasketel savimuldadel on väga kõrge vee imavusvõime, kuid enamik veest on liiga tihedalt seotud ja taimedele kättesaamatu. Huumusesisaldus on sageli kõrgem, kui teistes muldades. Kuivades ei moodusta nad koorikuid ning külmudes/sulades ja kuivades/niiskudes paraneb nende struktuur. Külmadel talvedel savi hangub pealtpoolt ning moodustab ülemisse kihti taimedele väga sobiva mullaosakeste struktuuri. Kui savi kuivab ilma külmumata, muutub see väga jäigaks ning on raskesti haritav. Pikalt veega küllustununa on savimullad jällegi kleepuvad ja väga veekindlad. Tänu kõrgele savisisaldusele on ka toitainete sisaldus märkimisväärselt kõrge. Kuivades tingimustes nõuavad savimullad peale seemnete külvi korralikku tihendamist, niiskena ja plastilises olekus aga mitte. Märgades tingimustes on oht tihese tekkimiseks.

Sõnastik:

Savi = savi on väikseim rühm mullaosakestest, osakese diameetriga vähem kui 0,0002 mm. Vaata ka "Osakeste suurused ja suuruste klassid" peatükist millest on moodustunud mullastik.

Kapillaar = kapillaarvesi on vesi, mis võib haardumise ja veemolekulide liitumise abil mullas mööda poore ülespoole tõusta. Mudasel pinnasel on kõrge kapillaarsus, nii kapillaarvee hulga kui ka liikumise kõrguse suhtes.