Otsekülv

Otsekülvi puhul asetatakse külvatav seeme ilma eelneva kultiveerimiseta otse eelmise aasta saagi kõrde. Otsekülv on laialt levinud kuivades piirkondades nagu Kanada, USA, Venemaa, Ukraina ning Austraalia, samuti mõnedes teistes maailma piirkondades.

Otsekülv kultiveeriva külvikuga

Direct drilling Rapid AS
Otsekülv Rapid AS-iga, mis on varustatud seemnepunkri pikendusega

Põhimõtteliselt annab kultiveeriv otsekülvik sarnase tulemuse pindharimisega. Erinevus seisneb kultiveerimisviisis, mille puhul kontroll umbrohtude üle on kehvem, taimejäänuste lagunemine aeglasem ning mõju kahjuritele, näiteks nälkjatele, väiksem.

Kultiveerivat otsekülvikut praktiseeritakse harva täislahendusena, kuid sobivate tingimuste korral kasutatakse seda põllumajandusettevõtetes, kus harilikult on kasutusel künd või minimeeritud mullaharimine.

Otsekülv eriotstarbelise otsekülvikuga

Direct drilling with Seed Hawk
Otsekülv Seed Hawk`iga

Otsekülviku eesmärk on asetada seeme eelmise aasta saagist mahajäänud koristusjääkidega mulda pinnast seejuures võimalikult vähe häirides (haritakse vaid 5-10% osa mullastikust). Sõltuvalt tingimustest võib sel olla mitmeid erineva tähtsusega eeliseid.

Suurel osal maailmast on vee kättesaadavus saaki piiravaks teguriks. Otsekülv säilitab idanemiseks vajalikku niiskust ning jätab aurumist takistavad koristusjäägid pinnale. Olulist rolli mängib ka majanduslik pool, sest paljudes piirkondades, kus vee hulk on piiratud, ei ole sügavharimine majanduslikult kasulik.

Jättes enamiku koristusjääkide all olevast mullapinnast puutumata, loob see hea kaitsekihi tuulest ja veest põhjustatud erosiooni vastu. Erosoonist põhjustatud viljaka pinnasekihi ning taimetoitainete kaotamisel on nii majandusele kui keskkonnale väga suur mõju.

Kui muud mullaharimistööd kõrvale jätta, vähendab see loomulikult ka ajalist ning rahalist kulu. See on oluline suurtes põllumajandusettevõtetes, samuti külmemates piirkondades sügiskülvide ajal, kus vahe saagikoristuse ja sügiskülvide vahel on väga väike.

Kui kultiveerimine taimekasvatusest kõrvale jätta, tekib mitmeid probleeme:

  • Põllupinnal olevad koristusjäägid on soodsaks pinnaseks kindlate taimehaiguste levikul 
  • Ebaühtlaselt jaotuvaid koristusjääke pole võimalik laiali jaotada
  • Umbrohuseemnete levikut tuleb hoida kontrolli all kemikaalidega
  • Soodsamad tingimused mitmete kahjurite, nagu nälkjad ja viljasääskede levikuks
  • Traktorijälgi ning tihenenud pinnast pole võimalik mehaaniliselt parandada

Kõige parem lahendus otsekülviga kaasuvate probleemide lahendamiseks on korralik viljavaheldus. Siiski, mõnedel juhtudel, näiteks nälkjate ja umbrohtude korral, on vajalik taimekaitsevahendite kasutamine.

Fikseeritud sõidurajad (CT - nn kontrollitav sõiduradade süsteem) on süsteem, mida kasutatakse otsekülvide puhul üha enam ning mis võimaldab rattajälgede ning mullatihesega hakkama saada,