Mullaharimismeetodid

On olemas hulk paremini või kehvemini defineeritud mullaharimis- ja taimekasvatussüsteeme. Enamasti jaotatakse neid lähtuvalt künnist ja nii saame kaks suuremat süsteemi - künniga ja künnita maaharimise. Kolmanda tähtsama maaharimisviisina teame enamasti otsekülvisüsteemi, kus seemnekülvik on ainus harimistööriist, mida kasutatakse.

Künniga süsteem (traditsiooniline maaharimine)

Korralik künd, sõltumata selle sügavusest, annab lõpptulemuseks pinnase, mis on taimejäänustest sisuliselt vaba, sest ader keerab pinnase ringi. Ka ketastega kultivaatori ülesandeks on pinnase ümberkeeramine, kuid tavapärase künni asemel töötavad need põllutööriistad eesmärgiga pinnast segada. See annab künniga maaharimisele arvukalt ainulaadseid eeliseid. Traditsioonile maaharimissüsteem sobib hästi enamikele mullatüüpidele, kuigi suurimaid eeliseid on täheldatud niiskemates tingimustes ja kergematel muldadel, mis vajavad kobestamist.

Künniga mullaharimine aitab külvikordade mittejärgimisega paremini toime tulla, kui minimeeritud mullaharimine. Korralik viljavaheldus annab olulisi lisaeeliseid isegi siis, kui kasutatakse vaid atra. 

Künnita süsteem (minimeeritud mullaharimine)

Künnita süsteeme liigitatakse enamasti vastavalt töösügavusele kas pinnapealseks või sügavaks mullaharimiseks. Üldiselt annab künnita maaharimisviis suurema tootlikkuse ning on kasutusel rohkem suurtes põllumajandusettevõtetes, kus tööaeg on piiravaks teguriks. Minimeeritud mullaharimine nõuab kindlat külvikordade järgimist, et võidelda edukalt taimejäänustega levivate haiguste vastu ning hävitada umbrohuseemneid. Künnita süsteemi puhul on ka külvi õige ajastus olulisema tähtsusega, kui traditsioonilise maaharimise korral.

Minimeeritud mullaharimine sobib hästi enamike mulla- ja ilmastikutingimuste korral, kuid suurimaid eeliseid annab see süsteem raskematel muldadel ja kuivemates tingimustes.

Otsekülv

Nagu ka nimi ütleb, kasutatakse otsekülvi puhul ainsa mullaharimistööriistana külvikut. Süsteemi jaotatakse omakorda vastavalt külviku mullaharimisvõimele. Seemnekülvikud, mis kultiveerivad suurema osa pinnasest, omavad rohkem ühiseid jooni künnita süsteemiga kui näiteks need külvikud, mille loomisel on rohkem külvi silmas peetud.

Otsekülvisüsteemid kasutavad sageli spetsiaalseid külvikuid, mille ülesandeks on seemnete muldaviik pinnast võimalikult vähe liigutades. Sellisel süsteemil on kindlad eelised kuivades tingimustes.

Kombineeritud süsteemid

Enamik põllumajandustootjaid ei kasuta ühtset süsteemi, vaid kombineerivad oma ettevõttes või külvikorra tasandil erinevaid süsteeme. Kombineeritud maaharimise eeliseks on see, et töid on võimalik vastavalt hooajale, põllukultuurile ja konkreetsele põllule vabamalt reguleerida. Puuduseks on loomulikult vajadus suurema masinapargi järele, mis tähendab ka kõrgemaid püsikulusid. Siiski on koos tehnoloogia arenguga loodud masinaid, mis töötavad tõhusalt erinevates mullaharimissüsteemides ja nii on lihtsam näiteks künnita ja künniga mullaharimissüsteeme omavahel kombineerida.