Mullauuringud

Labida ning hoolika analüüsi abil on mullastiku seisundist üsna lihtne aimu saada. Seda seetõttu, et mulla välimus ning toimimine on otseses seoses selle seisundi ning funktsionaalsusega.

Mullastik on kompleksne süsteem, mille keemilised, füüsikalised ja bioloogilised protsessid peavad toimima viisil, mis tagaksid taimedele hea arengu ning kultuuri kõrge saagikuse. Nii näiteks on vee liikumine mullas oluline funktsionaalsuse näitaja, kuna sõltub mulla struktuurist.

Esmane ülevaade

Seetõttu on hea aeg-ajalt mulla seisundil ning tingimustel silma peal hoida. Seda saab teha labidaga ning lähema vaatlusega, sest mulla välimus peegeldab sageli selle tingimusi. Mulla seisundi lihtsal hindamisel aitab selle otsene vaatlemine ning minevikus tehtud mullatöötlusega arvestamine. Peamine on teha 30 cm kaeve, mis annab ülevaate kogu pinnasest, samas sügavam kaeve annab mullastiku seisundist isegi parema ülevaate. Mulla diagnoosimisel ja selle seisundi hindamisel kasutatakse eri riikides erinevaid meetodeid. Mõned neist on üsna innovsatilisedd, kuid enamasti toimub see üsna lihtsalt. Ülevaate Rootsis kasutuselolevast heast ja praktiliseest meetodist on kättesaadav siit (Kuidas läheb teie mulla? SLU). Siit saate suurepärase inglisekeelse ülevaate, mida nimetatakse visuaalseks mulla hindamiseks ning meetod ise on välja töötatud Uus-Meremaal.

On palju, mida vaadelda

Kõikide mulla hindamismeetodite ühine joon on, et hindamine toimub järgmiste näitajate alusel:

  • Lõimis - savisisalduse osas annab kiire vastuse rullimismeetod.
  • Struktuur –  hinnatakse labitorgete järgi, mida on vaja teha selleks, et kogu labidas saaks mulda surutud või siis teine variant - labidatäis mulda visatakse kõvale pinnasele ning uuritakse, millise suurusega mullaosakesed selle tulemusena mullakamakast välja lõhuti.

Know How channel
Poorsus

  • Poorsus – mullakamaka lõhkumisel tekkinud mullatükkide nähtav pooride koguarv näitab, millised on mullastikus tingimused juurtele.
  • Värv, lõhn ja maitse (!) – muld peab lõhnama värskelt, väävli lõhn on halb näitaja.
  • Vihmaussid – ühes labidatäies mullas peaks olema vähemalt 2-4 vihmaussi. 0 vihmaussi on hoiatav märk, mida rohkem vihmausse, seda parem.
  • Künni- või külvitihes ja muud tihenenud kihid – tihe juurte pundar on märk mullatihesest.

Sügavamalt kaevamine võib anda ka hea ülevaate mulla veejuhtivusest ning mullaosakeste iseloomust. Juurestiku sügavus näitab, et ka muld kasvab pidevalt, nagu ka juured ja nende läbimõõt.

Tee mitu kaevet

Algatuseks on hea teha ühelt põllulapilt vähemalt kaks kaevet - üks sealt, kus kultuuri kasv on hea ning teine sealt, kus see on kehv. Võrreldes põllu parimas piirkonnas tehtud kaevet nt tihenenud põllupiirkonna kaevega võib saada huvitavat informatsiooni. See näitab põllu varieerumist ning annab parema võimaluse leida põllupinnas erinevusi, mis kajastuvad erinevustena ka kultuuri kasvus. Teine võimalus on teha kaeve ka põllu kõrvalt stabiilse taimekattega alalt, kus masinaid ei liigu. Kolmas võimalus on võtta keskmine proov, mis näitab põllu keskmisi omadusi. See, kui mitu kaevet teha, sõltub soovist ning võimalustest, kuid igal juhul on parem teha rohkem kaeveid ning saada laiem ülevaade põllust selle asemel, et süveneda paari kaevega väga detailidesse.

Sõnastik:

Lõimis = mulla lõimis viitab erineva diameetriga mineraalosakeste proportsioonile ehk sellele, millises suhtes on omavahel eelkõige liiv, savi ja aleuriit vastavalt tabelile "osakeste suuruste klassifitseerimine".

Rullimistest = niiske mulla rullimine kergelt nimetisõrme ja pöidla vahel annab hea ettekujutuse mulla tekstuurist. Mudane muld annab tulemuseks mullapalli läbimõõduga 4-6 mm, kergelt savine muld ca 2mm ning raske savine muld ca 1mm.

Künni- või külvitihes = künnitihes on tihenenud kiht pinnasekihi ning alumise kihi vahel, sageli moodustunud künni tõttu või rattajälgesse. Külvitihes tekib künnita maaharimise puhul kohtadesse, kust masinarattad korduvalt üle sõidavad. Mõlemi puhul on tulemuseks pinnase väiksem vee läbilaskvus ja õhustatus, sest suured poorid on kokku pressitud, see omakorda takistab juurte kasvu.

Veejuhtivus = vee hulk, mis imendub kindla aja jooksul mulda, näitab hästi mullastiku toimimist füüsikalisest vaatenurgast lähtuvalt.