Hea juurekava on hea mullastruktuuri tulemus

Juured elavad maapinna all oma salapärast elu. 1 hektari nisu kohta võib mullas olla 300 000 km juuri, mis põllukultuuri vee ja toitainetega varustavad. Hea mullastruktuuri tulemuseks on korralikult arenenud juurestik, mis kõrge saagi saamiseks on väga tähtis.

Juured kinnitavad taime pinnasesse ning varustavad seda vee ja toitainetega. Juurestiku kuju ning välimus on enamasti geneetiliselt ette määratud, nii nagu ka see, millised on taimede lehed ja varred. Kuid mullakeskkond (liiv, savi) võivad juurte laienemist piirata. Seevastu hea veeliikuvusega savimuldades, millel on hea mulla struktuur, võib juurestik olla 2-3 meetrit sügav.

Loe lähemalt

Kaks erinevat süsteemi

Kaheiduleheliste kultuuride juurestik koosneb peajuurest ja narmasjuurestikust.

Loe lähemalt

Üheiduleheliste kultuuride, näiteks teraviljade, juurestik koosneb 3-5 esmasest juurest (idujuurest), mis tekivad kohe peale idanemist ning narmasjuurtest, mis arenevad idujuurtest. Umbes 20-30 cm sügavusel pealmistest harunemata juurtest jätkub juurestik väga harunenud osaga.

Loe lähemalt

Kiired, kuid piiratud tugevusega

Kõige kiiremal kasvuperioodil tungivad juured mulda kiirusega umbes 0,5-3,0 cm/päevas. Juurte edasitungimine sõltub mullas olevatest pragudest ja avadest, sest taimejuurte enda võime vajalikke kanaleid luua on üsna piiratud. Märjas mullas on juured võimelised mullaosakesi liigutama, kuivas mullas peavad juured kasutama aga poore, mille läbimõõt on suurem nende enda omast. Mulla mehaaniline vastupidavus tingib juuretippude kitsenemise ning juurestiku harunemise. Siin saavad vihmaussid ning taimejuured teineteist aidata: juured kasutavad edasiliikumiseks vihmausside loodud käike, ussid aga vanade juurte loodud kanaleid mullas.

Loe lähemalt

Peenikesed juurekarvad

Toitainete ning vee omastamisel mullast on juured väga tõhusad. Juuretipus on juurekübar ning selle taga piirkond - kasvukuhik, kus rakud jagunevad ning pikenevad. Kasvukuhiku taga on omakorda ala, kus asuvad juurekarvad läbimõõduga ca 0,01 mm ning pikkusega 1-10 mm. Juurekarvad suurendavad oluliselt juurte võimet vett ning toitaineid omastada. Näiteks 0,5 mm läbimõõduga nisujuure imavusvõimeks on 5 cm2 ühe cm juure kohta. Juurekarvad toodavad ka lima, mis suurendab juure kontakti pinnasega.

Loe lähemalt
Peenikesed juurekarad

100 meetrit juurestikku 1 liitris mullas

Juurestiku võime omastada mullast vett ja toitaineid sõltub juurestiku võimest tungida pinnasesse: sageli mõõdetakse seda juure pikkusena ühe liitri mulla kohta. Teravilja puhul on tavaline, et pindmises mullakihis on m3 mulla kohta 10 cm juuri, samas 1 meetri sügavusel väheneb see näitaja 0,1 cm juurepikkuseni m3 mulla kohta. See tähendab, et pinnamullas on ühe liitri kohta 100 meetrit taimejuuri, samas 1 meetri sügavusel aluspinnases on see näitaja vaid 1 meeter. Juure pikkus ühe ühiku kohta on hämmastavalt kõrge.

Igaüks, kes seisab ühel ruutmeetril suhkrupeedipõllul, võib arvestada, et tema all on 10 km juuri. Talinisul on juurestiku tihedus isegi suurem, 30 km ühe ruutmeetri kohta. See tähendab, et ühel hektaril talinisul on mullapõues kuni 300 000 km juurestikku.

Loe lähemalt

Sõnastik:

Üheidulehelised taimed = taimed, mille seemnesse moodustub ainult üks iduleht, nt heintaimed ja teraviljad.

Kaheidulehelised taimed = taimed, mille seemnesse moodustub kaks idulehte, nt õlikultuurid, oad, herned, lina, suhkrupeet jne.

Aluspinnas = mullaprofiili osa, mis järgneb mulla pindmisele kihile ning pole enamasti tavalisest mullaharimisest mõjutatud, kuid mida vahel sügavukobestusega mõjutatakse. Küntud mullastikus on pindmise kihi ning aluspinnase piir kultivaatorist ning ratastest põhjustatud künnitihesena sageli selgelt näha.

Loe lähemalt